Otsingu tulemused

Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.

Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.

Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.