Uudis
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa aprillis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Blogi
Kas meil on tööriistad, et hinnata heaolu ka muutuvas ökoloogilises keskkonnas?
Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Tule külla! Kümme kõige-kõigemat fakti Eesti küladest
Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.
Blogi
Kõige rohkem külastavad folkmuusika kontserte Viljandi-, Hiiu- ja Võrumaa elanikud
Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.
Blogi
Eesti sadamate kuue kuu kaubamaht vähenes mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kaubamaht Eesti sadamates 29% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Kaubamahu langus on peamiselt seotud Venemaa päritolu kaupade veo vähenemisega. Kaubavedusid sadamate kaudu on mõjutanud ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite* juures.
Blogi
Töötajate arvu kasv jäi juunis tagasihoidlikuks, jälgida tasub arenguid ehituses (täiendatud)
Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel oli juunis töösuhteid vähem kui eelmise aasta samas kuus. Langusega paistavad silma ehitus ja sellega seotud tegevusalad, kuid on ka sektoreid, kus töösuhete arv on mullusega võrreldes kasvanud.
Blogi
Eestisse tuuakse enim Hispaania veini ja Itaalia vahuveini
Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.
Blogi
Sündimus Eestis läbi taasiseseisvumisaja
Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.
Blogi
Abiellumine on populaarne: 2022. aastal sõlmitud abielude arv oli viimase 28 aasta kõrgeim
Eelmisel aastal sõlmiti 7200 abielu, mis on kõrgeim arv alates aastast 1994. Ligi pooled abieludest registreeritakse suvekuudel, kuid eelmise aasta populaarseim kuupäev oli maagiline 22.02.2022. Lahutuste arv püsib langustrendis ning jääb juba neljandat aastat alla 3000.
Blogi
Eestis on oht majanduslanguse ebaühtlaseks jagunemiseks
Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.
Blogi
Kuhu koonduvad Tallinnas kõrgharitud ja jõukad, kus elavad noored, kus eakad?
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.
Blogi
Müüja, malevlane, marjakorjaja – kellena töötavad Eesti noored?
Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Blogi
Statistikablogi: kui plast võtab maad
5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.