Otsingu tulemused

Abielud 2024. aastal abiellus 6361 paari. Seda on 143 võrra ehk 2% vähem kui 2023. aastal. Keskmine vanus esmaabiellumisel on sarnane varasemale trendile – esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 32-aastane ja naine 30-aastane. Kõigist 2024. aastal abiellunud meestest moodustasid alla 30-aastased 25%. Kõigist abiellunud naistest moodustasid alla 30-aastased 37%. Kõige rohkem abielusid sõlmiti möödunud aastal reedel, 8. augustil, kui abiellus 126 paari. Populaarsed kuupäevad abiellumiseks olid veel 24. aprill (90), 24. juuli (89), 24. august (76) ja 24. mai (63). Abiellumise hetkel oli

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et 2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal. „Aastases võrdluses suurenes töötus kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas. 2024. aasta töötuse määr 7,6% oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem,“ selgitas analüütik ja lisas, et naiste ja meeste töötuse määr oli üsna sarnane, vastavalt 7,5% ja 7,6%. Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. „Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning

2008. aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada, teatab Statistikaamet. Seetõttu püsis ka suhteline vaesus 2007. aasta tasemel.

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.