Otsingu tulemused

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

President Kersti Kaljulaid külastas täna Statistikaametit, et tutvuda suurandmete ja eksperimentaalstatistika kasutamisvõimalustega riikliku statistika tegemisel ning Eesti inimeste elukeskkonna parandamisel.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-618-9 Eesti keeles 228 lk Ilmus: 29.03.2019 Kogumikus antakse ülevaade noortega seotud teemadest omavalitsusüksuste tasandil. Vaadeldakse, milline on noorte osa omavalitsusüksuste rahvastikus ja nendele pakutavad võimalused. Artiklid käsitlevad ka siserännet, noorte osalust hariduses ja tööturul, ettevõtlusaktiivsust, vabaajategevust ja noorsootööd, noorte osalust kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, lastega perede olukorda ning noorte surmasid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused, esitatud on valik andmeid haldusüksuste kohta.