Otsingu tulemused

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud