Otsingu tulemused

Taasavaldame 2024. aasta jaanuaris ilmunud loo , kus kirjutasime, mille peale kulub vahepealne aeg ja millist infot saame täpsustatud rahvaarvuga. 2024. aasta rahvastikuandmed asendasime artiklis 2026. aasta rahvastikuandmetega. Muidugi mõista on Eestis kasutusel rahvastikuregister, kuhu kantakse sisse nii elanike sünnid kui ka surmad. Niisamuti on seal olemas info elukohariigi kohta – elanik saab registrile teatada oma Eestist lahkumisest (väljarändest) ja Eestisse saabumisest (sisserändest). Sellise meetodiga, kus eelmise aasta rahvaarvust arvatakse maha aasta jooksul surnud ja siit lahkunud

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Eesti alkoholitarbimise statistika ületab sageli uudisekünnist, sest kogused on suured ja paistavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma. Pideval alkoholitarbimisel on enesehävituslik toime ja siit tekibki küsimus, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud?

Täna, 18. novembril algab Eestis SHARE uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mille käigus saadakse esmakordselt põhjalik ülevaade 50-aastaste ja vanemate elanike tervislikust seisundist ja toimetulekust, teatab Statistikaamet. Tegemist on rahvusvahelise uuringuga, mida samal ajal korraldavad 19 Euroopa riiki.

Eesti alkoholitarbimise statistika ületab sageli uudisekünnist, sest kogused on suured ja paistavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma. Pideval alkoholitarbimisel on enesehävituslik toime ja siit tekibki küsimus, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud?

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.