Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvakultuur

Valdkond
Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust. Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid: kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid; mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim; kes harrastavad rahvakultuuri; kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti; kui suur on

Albert Pulleritsu preemia saab Diana Sokurova

Kuupäev 09.10.2020
Artikkel
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis sel aastal Diana Sokurova, kes kaitses Tartu ülikoolis oma magistritööd teemal „Tervishoiutöötajate aruandluskoormuse vähendamine veereva ja kahe hetke valimidisaini abil“.

Suremus on Eestis langustrendis ka tänavu

Kuupäev 23.07.2010
Artikkel
Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis sajandi madalaim

Kuupäev 14.11.2019
Artikkel
Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 3,9%, tööjõus osalemise määr 71,9% ja tööhõive määr 69%. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.

Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.