Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!

Artikkel
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.

Enamik andmeid saadakse rahvaloendusel registritest

Artikkel
Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija

Artikkel
Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.

Sissetulek

Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?

Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

Palk ja tööjõukulu

Valdkond
Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu. Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks. Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot: milline on

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Artikkel
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

E-kaubanduse kasutamine on tõusuteel

Artikkel
Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Loenduseeskiri

Sisuleht
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine