Otsingu tulemused

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

2013. aastal tehti Eestis kulutusi teadus- ja arendustegevusele 326 miljoni euro eest, mida oli 14% vähem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Kui tuttavatega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

ISBN 978-9985-74-548-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 172 lk Ilmus: 31.10.2014 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning suundumused käimasoleval kümnendil. Eesti majanduse ja tööturu näitajaid vaadeldakse ka peamiste sotsiaalsete gruppide (soo, hariduse jm) kaupa ning võrdluses teiste Euroopa riikidega. Sisukord Eessõna Sissejuhatus Majanduse üldtrendid ja teadmistepõhine majandus Ettevõtete eksporditegevuse ja tootlikkuse seosed: ülevaade teadustööde tulemustest Uuenduslikkus

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.