Otsingu tulemused

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?

Töötuse määr oli 2018. aasta I kvartalis 6,8%, tööhõive määr 66,6% ja tööjõus osalemise määr 71,4%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt töötuse, aga veidi ka tööhõive kasvu tõttu.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-618-9 Eesti keeles 228 lk Ilmus: 29.03.2019 Kogumikus antakse ülevaade noortega seotud teemadest omavalitsusüksuste tasandil. Vaadeldakse, milline on noorte osa omavalitsusüksuste rahvastikus ja nendele pakutavad võimalused. Artiklid käsitlevad ka siserännet, noorte osalust hariduses ja tööturul, ettevõtlusaktiivsust, vabaajategevust ja noorsootööd, noorte osalust kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, lastega perede olukorda ning noorte surmasid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused, esitatud on valik andmeid haldusüksuste kohta.

President Kersti Kaljulaid külastas täna Statistikaametit, et tutvuda suurandmete ja eksperimentaalstatistika kasutamisvõimalustega riikliku statistika tegemisel ning Eesti inimeste elukeskkonna parandamisel.

Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

Statistikaameti, tarkvarafirma Skriining ning Ida-Viru Keskhaigla koostöö tulemusel jõudsid tänavu kevadel Statistikaametisse esimesed otse ettevõtte infosüsteemist edastatud palgaandmed.