Otsingu tulemused

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Esimesel poolaastal vedasid Eesti veokid kokku üle 10 miljoni tonni kaupa, mis on 30% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Esimeses kvartalis veeti maanteedel kaupa 4,4 miljonit tonni, teises kvartalis 5,7 miljonit tonni.

Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.