Otsingu tulemused

Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes

Kuupäev 13.05.2021

Artikkel

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.

Digiareng Eesti linnades ja valdades – kes vajavad järeleaitamist?

Kuupäev 16.12.2021

Artikkel

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

Kuupäev 05.09.2018

Artikkel

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Tutvu "Andmepärl 2024" töödega

Sisuleht

Konkursi „Andmepärl 2024“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist. Töö 1 Kaardilugu „Metsa- ja põllumuldade seire“ Kaardiloo autorid on Kairi Vint, Martin Maddison, Madli Linder, Tiiu Timusk, Vladislav Apuhtin ja Svetlana Pudova (Keskkonnaagentuur) „Metsa- ja

Ära maga maha! Lõppeva talve 7 populaarsemat blogipostitust

Kuupäev 15.03.2022

Artikkel

Pidurdamatud kinnisvarahinnad, maagilised pulmakuupäevad, menukamad laste nimed ja sünnitajate arv tuleviku Eestis – need on märksõnad, mis lõid möödunud talvel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.

Eesti emad 21. sajandil

Kuupäev 07.05.2015

Artikkel

Lähenemas on emadepäev ja sel puhul heidame pilgu alaealisi lapsi kasvatavatele Eesti emadele. Kui palju on selliseid emasid ja mitu last neil on?

Rahvaloendus on teistest maakondadest paremini edenenud Raplamaal ja Hiiumaal

Kuupäev 16.02.2022

Artikkel

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.

Isikuankeet

Sisuleht

Isiku põhiandmed Ees- ja perekonnanimi, isikukood Sugu Sünniaeg Püsielukoht (aadress) Kas Te elate osa nädalast või aastast ka mõnes teises elukohas? Kui suure osa aastast Te viibite teises elukohas? Kus Teie teine elukoht asub? (Eesti linn/alev/alevik/küla või välisriik) Milline on Teie seaduslik perekonnaseis? Kas Te olete lapsi sünnitanud? Mitu last Te olete sünnitanud? Küsimused päritolu, keeleoskuse ja usu kohta Millises riigis Te sündisite? Palun nimetage oma sünnikoht Eestis (linn/alev/alevik/küla). Sünnikoht on Teie ema püsielukoht ajal, kui Te sündisite (mitte haigla asukoht)

Ukraina noor sõjapõgenik Eestis

Kuupäev 22.08.2022

Artikkel

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

15. Maa ökosüsteemid

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Maismaa ökosüsteemid“ keskendub maismaa ökosüsteemide ja seal elavate liikide säästlikule kasutamisele ja tõhusale kaitsele. Kaitstud ja hoitud ökosüsteemid ning looduslik mitmekesisus aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja leevendada looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid on abiks ka toimetulekul kliimasoojenemise mõjuga ning neist saavad kasu ökosüsteemidest sõltuvad kogukonnad. ÜRO tegevuskavas 2030 rõhutatakse vajadust esmajärjekorras rakendada varasemad üleilmsed lepped (elurikkuse konventsioon, Nagoya protokoll jt). Tähtis on tagada