Otsingu tulemused

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.

Eestis valmis 2013. aastal 40 pikka filmi, neist kümme pikka mängu-, 27 pikka dokumentaal-, kaks pikka animafilmi ja üks pikk muu film, teatab Statistikaamet.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

2011. aastal oli üle 2,3 miljoni kinokülastuse, mis on viimase 19 aasta rekord, teatab Statistikaamet.

Kui viimase kümne aasta jooksul on Eestis valminud keskmiselt neli pikka kinomängufilmi aastas, siis 2009. aastal valmis neid seitse, mis on ühtlasi kogu taasiseseisvumisaja rekord, teatab Statistikaamet.

2012. aastal, mil Eesti film tähistas 100. sünnipäeva, valmis Eestis 46 pikka filmi, neist 13 olid pikad mängufilmid ja 33 pikad dokumentaalfilmid, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*