Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tööturu kiirstatistika (2024)

Sisuleht
Alates 2025. aastast statistikaamet tööturu kiirstatistikat enam ei uuenda. Tööturu kiirstatistika avaldamine põhines tellimustöö lepingul ning leping lõppes 2024. aastal. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas on muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetatakse, peatatakse või alustatakse. Samuti esitatakse aegrida töösuhete arvudes toimunud muutustest. Töösuhete arvu näidatakse TÖR-is registreeritud kirjete põhiselt, mitut töökohta omavad inimesed lähevad seega kirja mitmekordselt. Lepingu

Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest

Kuupäev 24.08.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Eesti on atraktiivne sihtriik kõrgelt haritud sisserändajatele

Kuupäev 11.08.2022
Artikkel
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022
Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Eelmisel aastal langes majandus 3%

Kuupäev 01.03.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.