Otsingu tulemused

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Puhtam õhk, kvaliteetne joogivesi, liigirikas loodus ja tõhus ressursikasutus mõjutavad nii inimeste tervist kui ka majanduse kestlikkus t. Keskkonnastatistika aitab mõista, kuidas inimtegevus mõjutab looduskeskkonda, milline on surve loodusvaradele, milline ja kui suur on keskkonnaga seotud majandustegevus ning kui suured on keskkonnainvesteeringud. Statistikaamet avaldab statistikat keskkonna seitsmes põhivaldkonnas: jäätmed, keskkonnakaitse rahastamine, keskkonnasurve näitajad, kliima ja õhk, loodusvarad, materjali- ja energiatõhusus, rohemajandus. Andmed annavad ülevaate ressursside

Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu mõjutab kogu ühiskonna tulevikku ning pakub seetõttu palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda andmeid laste olukorra ja võimaluste kohta ning neid põhjalikult uurida. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi