Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmete kasutusosavus - tuleviku hügieeniküsimus?

Kuupäev 12.10.2023
Artikkel
Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.

Tööturu kiirstatistika (2024)

Sisuleht
Alates 2025. aastast statistikaamet tööturu kiirstatistikat enam ei uuenda. Tööturu kiirstatistika avaldamine põhines tellimustöö lepingul ning leping lõppes 2024. aastal. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas on muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetatakse, peatatakse või alustatakse. Samuti esitatakse aegrida töösuhete arvudes toimunud muutustest. Töösuhete arvu näidatakse TÖR-is registreeritud kirjete põhiselt, mitut töökohta omavad inimesed lähevad seega kirja mitmekordselt. Lepingu

Eesti on atraktiivne sihtriik kõrgelt haritud sisserändajatele

Kuupäev 11.08.2022
Artikkel
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022
Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Vähem kui 10 korteriga ühistult andmeid ei küsita

Kuupäev 23.05.2019
Artikkel
Statistikaamet otsustas pärast analüüsi vähem kui 10 korteriga korteriühistud kasumitaotluseta institutsioonide küsimustiku andmete esitamise kohustusest vabastada. Vajalikud andmed saab amet ettevõtlus- ja sotsiaaluuringutest.

Vanemaealised töötavad peamiselt õpetajate või puhastustöölistena

Kuupäev 20.12.2022
Artikkel
Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.

Eesti majandus langes möödunud aastal 1,3%

Kuupäev 01.03.2023
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest

Kuupäev 24.08.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus