Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Kuupäev 30.12.2019
Artikkel
Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Koorilaulu või rahvatantsuga tegeles mullu 59 000 harrastajat

Kuupäev 14.04.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 82 500 rahvakultuuri harrastajat, kellest 59 000 tegeles koorilaulu või rahvatantsuga. Tuhande elaniku kohta oli kõige enam harrastajaid Võrumaal ja kõige vähem Ida-Virumaal.

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

Kuupäev 06.10.2015
Artikkel
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Head vabariigi aastapäeva! Milline on Eesti elu ümber numbri 107?

Kuupäev 20.02.2025
Artikkel
„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Loenduseeskiri

Sisuleht
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine

Sotsiaalne kaitse

Valdkond
Sotsiaalne kaitse aitab vähemkindlustatud ja haavatavamatel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hõlmates avaliku ja erasektori rahatuge ning toetavaid teenuseid töökoha leidmisel, tervise eest hoolitsemisel ja igapäevasel toimetulekul. Riik korraldab sotsiaalset kaitset sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande kaudu. Sotsiaalkindlustus tagab inimesele vähemalt minimaalse sissetuleku töökaotuse, haiguse, lapse sünni, töövõimetuse ja vanaduse korral. Sotsiaalhoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elujärje parandamisele ja vaesuse ennetamisele. Sotsiaalse kaitse meetmed