Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis

Kuupäev 30.10.2019
Artikkel
Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega

Kuupäev 29.12.2021
Artikkel
Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid

Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.

Mis lugu kujuneb sel aastal majanduses läbivaks?

Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Digiareng Eesti linnades ja valdades – kes vajavad järeleaitamist?

Kuupäev 16.12.2021
Artikkel
DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

Rahvaloendus 2021

Sisuleht
Rahva ja eluruumide loendus 2021 Rahva ja eluruumide loendus on rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine täpselt määratud loendusmomendiga. Kes loendust korraldab? Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus. Eestis korraldab loendust

Rahvaloendaja on tõeline Hunt Kriimsilm

Kuupäev 17.03.2022
Artikkel
Rahvaloenduse küsitlejate töö sai veebruariga läbi. Meie tublid loendajad võtsid sellest kaasa suure kogemustepagasi ja kohati ka kustumatud mälestused. Nii mõnigi seik inimeste küsitlemisel näitas, et rahvaloendaja töö ampluaa on palju laiem kui ankeedi täitmine: ühtaegu tuleb olla psühholoog, IT-guru, geograaf, polüglott ja orienteerumise meister.