Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kõrgharidus

Valdkond
Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie

Noore statistiku preemia pälvis Artur Tuttar

Artikkel
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Žürii sõnul on tegemist väga innovaatilise tööga, mille tulemustel ja metoodikal on kõrge kasutuspotentsiaal ka teistes valdkondades.

Kui andmefännist sirgub andmeteadlane

Artikkel
Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 23 miljoni euro maksutulu

Artikkel
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

17. mail toimub mobiilsusuuringute veebiseminar

Artikkel
17. mail kell 11-16 toimub projekti Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) virtuaalne lõpuseminar, millest saavad osa võtta kõik huvilised. Seminaril teeb ettekande ka statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra, kes räägib registripõhisest andmestikust elukoha, töökoha ja õppeasutuste vahel liikumise analüüsimiseks.

Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?

Artikkel
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.