Uudis
Uudis
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Blogi
Taasiseseisvunud Eestist on saanud sihtkoht miljonitele turistidele
Eesti taasiseseisvudes avanes raudne eesriie ja meid oli taas võimalik üle maailma külastada. Seoses peagi saabuva taasiseseisvumise 30. aastapäevaga vaatasime neile kolmele kümnendile majutusettevõtjate andmete abil tagasi.
Blogi
Elektri tootmine taasiseseisvunud Eestis – põlevkivist taastuvenergiani
Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.
Blogi
Taasiseseisvumise ajal on Eesti sadamate kaudu veetud üle miljardi tonni kaupa
Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.
Uudis
Statistikaameti andmekogumiskeskkonnas eSTAT toimub katkestus
Statistikaameti elektroonilist andmete esitamise süsteemi eSTAT ei ole hooldustööde tõttu võimalik kasutada 13.07 kell 8 kuni 14.07 kell 8.
Uudis
Kaubavahetus kasvas mais taas poole võrra
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.
Uudis
Arvamusfestival muugib lahti rikkuse valemi ja koroonakriisi mõju
Statistikaamet kutsub kõiki 13. ja 14. augustil Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid aitavad lahti muukida tõelist rikkuse valemit, koroonapiirangute tegelikku mõju majandusele ning tuua selgust andmete analüüsimise ja kaitsmise vastuoludesse.
Uudis
Statistikaametit hakkab juhtima Urmet Lee
Statistikaametit peadirektoriks saab alates 2. augustist Urmet Lee, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Uudis
Küsitlejad teevad nüüd ka videointervjuusid
Statistikaameti korraldatud isiku-uuringute küsimustele on nüüdsest võimalik vastata ka videointervjuu käigus.
Uudis
Statistikaamet pälvis kaugtöö tegija märgise
Statistikaamet sai kaugtöö tegija märgise, millega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes pakuvad oma töötajatele võimalust töötada distantsilt.
Uudis
Turistide arv suureneb, kuid välisturiste on jätkuvalt vähe
Statistikaameti andmetel kasutas mais majutusettevõtete teenuseid 90 000 turisti, mis on ligi poolteist korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.
Uudis
Tööstusettevõtted on kriisist taastumas
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais 16% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 7% ja töötlevas tööstuses 18%, mäetööstuses aga vähenes 13%.
Blogi
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.