Uudis
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele võib statistikaameti töös 27.01–30.01 esineda tehnilisi tõrkeid.
Uudis
Statistikaamet kutsub ettevõtteid infotundi
22. jaanuaril toimuvas virtuaalses infotunnis tutvustame, millised muudatused toimuvad 2026. aastal andmekogumises ning mida võtab statistikaamet ette halduskoormuse vähendamiseks
Uudis
Uued metsaarvepidamise andmed: metsanduse lisandväärtus oli 2023. aastal 221 miljonit eurot
Alates sellest aastast avaldab statistikaamet metsaarvepidamise andmeid, mis näitavad, kuidas metsa puiduvarud ja -varad ajas muutuvad ning kuidas on puidu kasv ja kasutus omavahel seotud. Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat.
Blogi
Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses
Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel.
Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus).
Blogi
Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses
Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel.
Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus).
Blogi
Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa
Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome.
Turism 2009. aastal
2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa.
Blogi
Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa
Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome.
Turism 2009. aastal
2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa.
Blogi
Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?
Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused?
Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele.
Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Blogi
Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?
Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused?
Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele.
Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Blogi
Eesti on uuendussuutlikkuselt jõudnud Euroopa Liidu liidrite selja taha
Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv.
Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi.
