Transporditaristu 2015

Statistikatöö nimetus	Transporditaristu
Statistikatöö kood	22026
Eesmärk	Anda teavet transpordi taristu kohta. Avaldatakse liiklusteede ja gaasijaotustorustike andmed.
Statistikatöö alus	Rahvusvaheline tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Rita Raudjärv
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	rita.raudjarv [at] stat.ee
1.7. Telefon	58005391

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	30/08/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	30/08/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Liiklusteede pikkus, riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, sildade ja viaduktide arv tee liigi järgi ning raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Ei kasutata
3.3. Sektorite kaetus	Liiklusteed
3.4. Mõisted ja määratlused	Automaatblokeering – rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja foorid edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud. Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteetaristu, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras. Elektrifitseeritud raudtee – elektertransporti võimaldava kontaktvõrgu või kontaktrööpaga varustatud rööbastee. Jaam (raudteejaam) – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab ronge vastu võtta ja ära saata, korraldada rongide vahetust ning möödasõidu ja vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid, veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone. Kõrvalmaantee – maantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega. Laevatatav siseveetee — veekogu, mis ei ole mere osa ja mis on oma looduslike või tehislike omaduste tõttu eelkõige siseveelaevadaga laevatatav. Mõiste hõlmab nii laevatatavaid jõgesid, järvi, kanaleid kui ka estuaare. Lennumarsruut – kindlaksmääratud teekond lennuliikluse suunamiseks. Muu tee – mujal määratlemata tee. Peatee – katkematult ühest lõpp-punktist teise kulgeva rongiliini moodustav rööbastee, mis ühendab jaamu, tariifinimestikes kaupade peale- või mahalaadimise või reisijate pealetuleku- või mahaminekukohtadena näidatud eraldi asuvaid punkte. Poolautomaatblokeering – poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mis võimaldab naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul avada väljasõidusignaali ja saata rongi jaamavahele. Põhimaantee – maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Ramp ja ühendustee – liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks eri- või samatasandiliste teede ristumisalale ehitatud rajatis. Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist koosnev tee pealisehitus. Raudtee kogupikkus – kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgustikuga, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud depoosse või tehnohooldepunkti sissesõiduks ja neist väljasõiduks (depooteed), ja muud vedu toetava või abistava iseloomuga raudteed. Raudteeületuskoht – raudtee samatasandiline ristumiskoht tee või tänavaga. (Tee – raudteestatistikas igasugune avalik või eramaantee, tänav või kiirtee, sealhulgas jalg- ja jalgrattatee.) Raudteeületuskohti on kahte liiki: reguleeritud ja reguleerimata raudteeületuskohad. Reguleerimata raudteeületuskoht – varustatud ainult liiklusmärkidega. Reguleeritud raudteeületuskoht – varustatud peale liiklusmärkide fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga või mõnega neist. Reisirongide peatuskoht – nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel. Rööbastee – rööpapaar, millel saavad liigelda raudteesõidukid. Tugimaantee – maantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega.
3.5. Statistiline üksus	Riigimaantee, raudtee, laevatatav siseveetee, lennumarsruut
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	Liiklusteed 1990–… Gaasitorustikud 2002–2016
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Veoteede pikkus – kilomeeter

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

Rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Transporditaristu“ tabelites: KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed, 31. detsember
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/transport_glossary_4_ed_ET.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Teeregistri andmete kvaliteedianalüüs

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 120 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 120).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati/OECD/UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.
15.2. Ajaline võrreldavus	Alates 2017. aastast ei avaldata maakondlikku lõiget.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 2

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Raudtee ja veeremi olem 2

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel kahe aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Tehnilise Järelevalve Ametilt saadakse riikliku raudteeliiklusregistri andmed raudteede kohta. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“. Transpordiametilt saadakse teeregistri riigimaanteede andmed, siseveeteede ning lennuteede andmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“. Teeregistri andmed saadakse Transpordiametist failiedastusserveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid valideerib nende haldaja.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Alates 2017. aastast vähendatakse statistikatöö siseriiklikku osa (maakondlik statistika).

2018. aastal lõpetatakse andmete kogumine küsimustikuga „Gaasitorustikud“.