Otsingu tulemused

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Oma eluruumi seisundit pidas 2010. aastal heaks või väga heaks rohkem kui kaks kolmandikku lastega leibkondadest, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on selliste leibkondade arv neljandiku suurenenud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Statistikaamet tutvustab täna, 28. detsembril, milline on registripõhise rahvaloenduse prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Leibkonnaliige kulutas 2011. aastal 3% rohkem kui 2010. aastal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis on 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks. Enim vähenes suhteline vaesus

2011. aasta rahvaloenduse (REL 2011) andmetel elab 70% tavaleibkondadest kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65%, teatab Statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus.

Leibkonnaliige kulutas 2010. aastal vähem kui 2007. aastal, samas suurenes leibkonna eelarves sundkulutuste osatähtsus, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest