Otsingu tulemused

Täna avaldas Statistikaamet statistika andmebaasis 2009. aasta oodatava eluea andmed . Oodatav eluiga tõusis ligi aasta võrra ja on nii meestel kui naistel läbi aegade kõrgeim . Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Statistikaamet esitleb täna, 29. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2011“, mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Statistikaamet korraldab tänavu sügisel üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse, mille käigus loendatakse ligi 10 000 inimest ja nende eluruumid.

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-494-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 244 lk Ilmus: 30.11.2011 Alates 2010. aastast ilmuv piirkondlikku statistikat käsitlev analüütiline kogumik on välja kasvanud kahest varem ilmunud väljaandest — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes”. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut peamiselt maakondade ja omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsides käsitletakse rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-530-4 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 280 lk Ilmus: 29.11.2013 Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist ja antakse üksikasjalik ülevaade mõnest Eesti piirkonnast. Analüüse ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Täna keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, teatab Statistikaamet.