Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse

Oktoobris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+23, septembris +21,1). Eelmise kuuga võrreldes paranesid kaubandusettevõtjate hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosimisele. Hinnang kaubavarude hetkeseisule mõnevõrra kahanes. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +2,7 (septembris +1,2), sealjuures paranes oktoobris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele, samas hinnangud viimase kolme kuu müügile ja nõudlusele veidi vähenesid. Tööstusettevõtete kindlustunne oli oktoobris +3,5 (septembris +1,4)

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2%,“ lisas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat

Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul oli tänavu esimese kvartali lõpuks sigade arv Eestis kahanenud kõigi aegade madalaimale tasemele – 190 000 loomani, kuid teise kvartali lõpus oli see juba kasvanud 218 000ni. „Veiste arv suurenes teises kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2% ja pikalt vähenenud piimalehmade arv on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele – 85 200 loomani. Ehkki raskused ei ole möödas, paistab loomakasvatuses juba väikeseid taastumise märke,“ kommenteeris

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Augustis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+15,7), kus paranesid hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosile ja kaubavarude hetkeseisule. Samas suurenes nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb (juulis -7, augustis -18,3 protsendipunkti). Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +7,4 ja tööstuses +3,6. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-8,6). Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.