Otsingu tulemused

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tänasest, 21. märtsist sai alguse andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädal, mille jooksul ootab statistikaamet erinevate ürituste ning teavitustegevuste kaudu noori andmetarkust koguma. Selleaastase hariva ja kasuliku nädala üheks oluliseks teemaks on muu hulgas ka see, kuidas usaldusväärset teavet väärinfost eristada.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.