Otsingu tulemused

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-470-3 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 400 lk Ilmus: 30.07.2010 Aastaraamat koondab olulisema statistilise info, mis aitab mõista Eesti ühiskonnas toimuvat. Kogumik annab ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta 2009. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Info on esitatud tekstide, tabelite, jooniste ja teemakaartidena. Kogumikus on toodud ka võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ning sisujuht. Trükisele on lisatud CD-ROM, mis

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Statistikaamet esitleb täna, 26. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2013", mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

Töötuid oli 2011. aasta II kvartalis 92 000 ja töötuse määr 13,3%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.

Täna avaldas Statistikaamet statistika andmebaasis 2009. aasta oodatava eluea andmed . Oodatav eluiga tõusis ligi aasta võrra ja on nii meestel kui naistel läbi aegade kõrgeim . Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav