Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

2011. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta 36 137 inimest, mida on 2407 võrra vähem, kui Statistikaameti mais avaldatud andmed näitasid. Seoses siserände andmete korrigeerimisega, muutus ka mitme omavalitsuse rahvaarv.

Meeste töönädal on naiste omast keskmiselt kolm tundi pikem ning ületunde teevad pooled mees- ja kolmandik naistöötajatest. Nii selgub Statistikaameti täna ilmunud kogumikust ”Eesti rahvastiku ajakasutus“.