Otsingu tulemused

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-574-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 276 lk Ilmus: 30.11.2015 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. 2015. aasta kogumik koondab artikleid, kus analüüsitakse Eesti maaelu arengut. Artiklid käsitlevad maapiirkondade rahvastikus, majanduses ja sotsiaalelus toimuvat. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide täitmist.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eesti rahvastikus 698 000 naist. Kui võtta vaatluse alla naistepäevaga sobivad kaubad ning teha puhtteoreetiline arvutus naiste kasuks, siis mullu imporditi Eestisse naise kohta 12 euro eest lõhnaõli, 34 lõikelille ja 8 kilo šokolaadi.

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.

Statistikaamet esitleb täna, 25. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2014“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-470-3 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 400 lk Ilmus: 30.07.2010 Aastaraamat koondab olulisema statistilise info, mis aitab mõista Eesti ühiskonnas toimuvat. Kogumik annab ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta 2009. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Info on esitatud tekstide, tabelite, jooniste ja teemakaartidena. Kogumikus on toodud ka võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ning sisujuht. Trükisele on lisatud CD-ROM, mis