Otsingu tulemused

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2012. aastal esialgsetel andmetel 0,3% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2011. aasta III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas muudab kasvutempo aeglasemaks järjest paranev võrdlusbaas.

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.

Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ligilähedast kasumit teenisid ettevõtted viimati 2006. ja 2008. aastal.

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.