Otsingu tulemused

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „ Riiklik statistika muutuvas maailmas ”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik. Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest. Kuna Eesti statistika

Eestist eksporditi 2010. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades 47% ja imporditi Eestisse 38% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Ekspordi suurem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

2010. aasta septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,2 miljardi krooni (841 miljoni euro) väärtuses ning imporditi Eestisse 13,5 miljardi krooni (860 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. Kaupade eksportkäive oli samal tasemel viimati 2008. aasta oktoobris.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.

Interneti kasutamine pakub meile üha rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi. Internet on abiks mistahes valdkonnas, olgu selleks õppimine, töötamine või vaba aja veetmine. Laste- ja noortekultuuri aasta puhul annab Statistikaamet ülevaate 16–24-aastaste noorte arvuti- ja internetikasutusest.