Otsingu tulemused

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-603-5 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 238 lk Ilmus: 30.11.2016 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. 2016. aasta kogumik koondab artikleid, kus analüüsitakse arenguid rahvatervises. Artiklid käsitlevad maapiirkondade rahvastikus, majanduses ja sotsiaalelus toimuvat. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide täitmist. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused koos metoodiliste selgitustega. Esitatud on tabel

Töötuse määr oli 2015. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%, teatab Statistikaamet. Eelnevate aastate II kvartalitega võrreldes langes pikaajaliste töötute arv esmakordselt peale majanduskriisi alla 20 000.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eesti rahvastikus 698 000 naist. Kui võtta vaatluse alla naistepäevaga sobivad kaubad ning teha puhtteoreetiline arvutus naiste kasuks, siis mullu imporditi Eestisse naise kohta 12 euro eest lõhnaõli, 34 lõikelille ja 8 kilo šokolaadi.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-540-3 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 440 lk Ilmus: 25.07.2014 Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2013. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest annab majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas aitavad iseloomustada võrdlused teiste riikidega

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.