Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese

Kuupäev 13.04.2023
Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Loendused

Valdkond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 218, 13.8.2008, lk 14–20 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 329, 15.12.2009, lk 29–68 Komisjoni määrus (EL) nr 519/2010, 16. juuni 2010, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 763/2008 sätestatud

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Kuupäev 08.04.2010
Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Statistikatööd

Sisuleht
Riikliku statistika eesmärk on anda teavet rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse ja keskkonna olukorrast ning muutustest. Eesmärgi täitmiseks Statistikaamet kogub, töötleb, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on kirjeldatud statistikatööna. Lisaks klassikalisele statistikatööle, mille väljundiks on statistika (statistilised näitajad), on statistikatööna kirjeldatud ka analüütilise kogumiku koostamise, statistilise registri pidamise ja arendustegevusega seotud tööd. Statistikaameti tegevuse määrab riikliku statistika programmi Statistikaameti statistikatööde

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia