Otsingu tulemused

Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.

2010. aasta juunis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 7% ja import 23% eelmise aasta juuniga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi suurem kasv võrreldes ekspordiga suurendas kaubavahetuse puudujääki.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 2010. aasta augustis 37% ja import 34% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatab Statistikaamet. Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais.

Interneti kasutamine pakub meile üha rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi. Internet on abiks mistahes valdkonnas, olgu selleks õppimine, töötamine või vaba aja veetmine. Laste- ja noortekultuuri aasta puhul annab Statistikaamet ülevaate 16–24-aastaste noorte arvuti- ja internetikasutusest.

Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.

Eestist eksporditi 2010. aasta novembris kaupu jooksevhindades 860 miljoni euro (13,5 miljardi krooni) eest ja imporditi Eestisse 900 miljoni euro (14,1 miljardi krooni) eest, teatab Statistikaamet. Ühe kuu eksportkäive ei ole varem nii suur olnud, import oli aga viimati suurem 2008. aasta oktoobris.

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi.

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi.