Otsingu tulemused

Artiklis on antud lühike ülevaade Statistikaametis kasutatavast aasta kohta kogutavate andmete kvartalitesse jaotamise meetodist, selle eelistest ja puudustest ning tutvustatakse alates 2019. aasta augustist kasutusele võetavat metoodikat.

Juba üle 4000 inimese on andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Suuremahulised töökonkursid kuulutatakse välja tänavu sügisel.

Homme, 5. märtsil algab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse teine etapp, kui Statistikaameti küsitlejad külastavad nende prooviloenduspiirkondade elanike kodusid, kes ei osalenud e-loendusel.

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

Statistikaamet tutvustab täna, 28. detsembril, milline on registripõhise rahvaloenduse prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Täna avaldas Statistikaamet statistika andmebaasis 2009. aasta oodatava eluea andmed . Oodatav eluiga tõusis ligi aasta võrra ja on nii meestel kui naistel läbi aegade kõrgeim . Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav