Otsingu tulemused

Eesti madalama haridusega noored tööturul

Artikkel

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!

Artikkel

Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.

Enamik andmeid saadakse rahvaloendusel registritest

Artikkel

Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija

Artikkel

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.

Valmis ülevaade kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukusest tööturul

Artikkel

Statistikaamet esitleb täna, 11. oktoobril ülevaadet „Edukus tööturul“, mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist töist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul.

Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?

Artikkel

Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Artikkel

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

E-kaubanduse kasutamine on tõusuteel

Artikkel

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust

Artikkel

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

Eelmisel aastal koges suhtelist vaesust iga viies Eesti elanik

Artikkel

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,4 protsendipunkti.