Otsingu tulemused

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Mis vanuses lahkuvad noored naised ja mehed oma vanematekodust? Kas oma eluga rohkem rahul naised või mehed? Kui palju on Euroopa Liidus naisi juhtivatel ametikohtadel?

Haridus- ja noorteamet on koostöös statistikaametiga loonud noorteseire juhtimislaua, mis muudab noorte eluga seotud andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks.

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.