Otsingu tulemused

Rahvastik

Valdkond

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

EV100: Mõeldes isadele

Kuupäev 09.11.2018

Artikkel

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Rahvaloenduse peaproov jätkub telefoniküsitlusega

Kuupäev 20.01.2021

Artikkel

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus laekus statistikaametile veebi teel vastuseid 410 aadressil elava 828 inimese kohta. Tänasest, 20. jaanuarist alustasid tööd küsitlejad, kes võtavad jaanuari lõpuni telefoni teel ühendust valimis olevatel aadressidel elavate inimestega, kes veebis ei vastanud.

Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida

Kuupäev 14.06.2023

Artikkel

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Põhjalik uuring kaardistab Eesti inimeste suhete turvalisuse

Kuupäev 13.10.2021

Artikkel

Statistikaamet alustas Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut, et saada põhjalik ülevaade, kui turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas

Kuupäev 12.05.2022

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht

Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Kui suured teatrihuvilised on Eesti elanikud?

Kuupäev 02.12.2021

Artikkel

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.

Rahvaloendus. Viiendikul Eesti inimestest on magistrikraad, Eesti on sihtriigiks kõrgelt haritutele

Kuupäev 03.08.2022

Artikkel

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.