Otsingu tulemused

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end