Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 8% ja 2%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht kasvas tonnides 1%, kuid vähenes tonnkilomeetrites 10%.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 2010. aasta I poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni ja võlatase 15 miljardit krooni.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
„Põllumajanduses ei ole kõige tähtsam ressurss põllumajandusmaa, vaid tootja ise,“ tõdeb Remmelgamaa talu perenaine ja loomakasvatuse õpetaja Kaja Piirfeldt (38).