Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-535-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 28.06.2013 Millised muutused on toimunud Eesti rahvastikus viimasel kümnendil? Kui palju inimesi on siit lahkunud ja siia saabunud ning kuidas see mõjutab Eesti piirkondade rahvastikuarengut? 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi tutvustav kogumik annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele. Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastiku paiknemise, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad. Analüüsitakse neis valdkondades toimunud muutusi ning nende mõju kohalike omavalitsusüksuste eluolule.

29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Esialgsetel andmetel registreeriti 2010. aastal Eestis sünde viie võrra vähem kui surmasid. Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli esialgsel hinnangul 1 340 100, teatab Statistikaamet.

 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Ameerika Ühendriikides 308,7 miljonit inimest, mis on 9,7 protsenti rohkem kui 2000.aastal loendatud 281,4 miljonit, selgub USA loendusbüroo raportist. Rahvaarvu kasv oli möödunud kümnendil väiksem kui 1990-ndatel – 1990. ja 2000. aasta rahvaloenduse vahelisel ajal suurenes USA elanikkond 13,2 protsenti. Alates eelmise sajandi algusest on rahvaarvu kasv kümnendi jooksul olnud väiksem vaid 1930-ndatel, kui kümne aastaga kasvas rahvastik 7,3%. [caption id="attachment_1181" align="aligncenter" width="500" caption="Muutused USA elanikkonnas 2000-2010

 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Ameerika Ühendriikides 308,7 miljonit inimest, mis on 9,7 protsenti rohkem kui 2000.aastal loendatud 281,4 miljonit, selgub USA loendusbüroo raportist. Rahvaarvu kasv oli möödunud kümnendil väiksem kui 1990-ndatel – 1990. ja 2000. aasta rahvaloenduse vahelisel ajal suurenes USA elanikkond 13,2 protsenti. Alates eelmise sajandi algusest on rahvaarvu kasv kümnendi jooksul olnud väiksem vaid 1930-ndatel, kui kümne aastaga kasvas rahvastik 7,3%. [caption id="attachment_1181" align="aligncenter" width="500" caption="Muutused USA elanikkonnas 2000-2010

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.