Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2018. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,9 miljardit eurot, mis oli 4% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“. Mil viisil eelistavad Eesti inimesed oma mängu- ehk vaba aega veeta? Ajakasutusuuringu andmed annavad aru.

Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal täpsustatud andmetel 0,1% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?