Otsingu tulemused

 Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.