Otsingu tulemused

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Kadi Kilgi magistritööga teemal „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel“.

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb