Otsingu tulemused

Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaautod möödunud aastal üle 23 miljoni tonni kaupa, mis on 18% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele oli kauba kogus riigisisestel vedudel märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel.

Möödunud sügisest alates leiab riikliku statistika mugavalt üles statistikaameti uuenenud andmebaasist andmed.stat.ee. Andmebaasi andmed.stat.ee viiakse üle suurem osa kogu statistika avaldamisest, mille tulemusena ei uuendata andmebaas.stat.ee-s enam kõiki andmetabeleid ja muutub ka rakendusliideste suunamine.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Eelmisel kolmapäeval, 17. märtsil algas statistikaameti konkursi Andmepärl 2021 rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.