Otsingu tulemused

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.

Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Vaatame, mida põnevat leidub statistikaameti andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

Magistritöö teemavalik on ajendatud Mikku isiklikust huvist varimajanduse vastu. Maksudest kõrvalehoidumise uurimine selle majanduslike, sotsiaalsete ja eetiliste tagajärgede mõistmiseks on noore statistiku hinnangul ülioluline. „Probleem on paljude valitsuste jaoks kriitiline, kuna maksude tasumine või tasumata jätmine mõjutab väga tugevalt valitsussektori tulusid. Maksutulude vähenemise tagajärjel peab valitsussektor leidma alternatiivseid tuluallikaid avalike teenuste tagamiseks ning infrastruktuuri hoidmiseks ja arendamiseks või teatud teenuste pakkumisest loobuma,“ selgitas noor statistik

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.