Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.