Otsingu tulemused

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.