Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel. Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%.

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele k

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele k

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis  võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine.

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis  võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine.

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil.