Uudis
Tule tööle
STATISTIKAAMETI IT-JUHT
Tule tööle
KÜSIMUSTIKE TIIMIJUHT
Uudis
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.
Uudis
Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks
Statistikaamet otsib riigihankega partnerit, kes looks lahenduse andmete turvalisust tagavate privaatsuskaitsetehnoloogiate (PET) kasutamiseks. Eesmärk on arendada kvaliteetsemaid andmeteenuseid, vähendada kogutavate andmete mahtu ja toetada innovatsiooni nii avalikus- kui ka erasektoris.
Uudis
Statistikaamet tuletab meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg läheneb
Statistikaamet ootab EKOMARi valimisse sattunud ettevõtetelt juuli alguses 2024. majandusaasta kohta andmeid. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.
Uudis
Käimas on üleeuroopaline SHARE uuring
Statistikaamet viib läbi Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringut SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Blogi
Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi
Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.
Blogi
Elektriautod nopivad poolehoidjaid
Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.
Blogi
Lapsega naine abieluturul
Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.
Blogi
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?
Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?
Blogi
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi
Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.
Blogi
REGREL. Isehakanud Norra kuningatest ja sellest, miks registreid võib usaldada
Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.
Blogi
REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
Blogi
REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?
Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?
Blogi
REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?
Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.
Blogi
REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis
Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.
Blogi
Kuidas läheb Eesti ehitusturul?
Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.
Blogi
REGREL. Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab?
Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?