Tule tööle
Uudis
Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
Uudis
Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Uudis
Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu
15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.
Uudis
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Uudis
Mullu oli majutusettevõtetes ligi poole vähem turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2020. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 2 miljonit turisti, kes veetsid seal kokku 3,7 miljonit ööd. Võrreldes 2019. aastaga oli külastajaid 48% vähem.
Uudis
Möödunud aasta eksport jäi pea 2019. aasta tasemele. Lisatud videoülevaade!
Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.
Uudis
Konkurss „Andmepärl 2021“ ootab silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat
Sel aastal tähistab statistikaamet 100. aastapäeva ja sel puhul kuulutame välja konkursi Eesti möödunud aasta parima andmeloo ja infograafika väljaselgitamiseks.
Blogi
7 head põhjust, miks kasutada juhtimislaudu otsuste tegemisel
Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?
Uudis
Andmed, milleta Eesti ei saa
Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.
Blogi
Kümne aasta trendid keskkonnakaitsel kinnitavad meetmete mõju
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Blogi
Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Uudis
Tõetamm vahetab lehti ehk Valitsuse uued sihid tulekul
Tähelepanelikumad on pannud tähele, et Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuult Tõetammelt on vahepeal osa lehtedest maha langenud. Miks?
Blogi
Millised ettevõtted pidasid kriisile paremini vastu?
Möödunud aasta kokkuvõtteks kiidame tublisid tegijaid ehk vaatame, kus tegutsesid ettevõtted, kes suutsid kriisiaastal oma käivet kasvatada ja ka seda, kas joonistuvad välja kriisile vastupidavamad tegevusalad.
Uudis
Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim mootorikütus
Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.
Blogi
Kriisiaastal autoturg kahanes, aga väikelaevade ostmine sai hoo sisse
Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.
Blogi
Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud
Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.