Otsingu tulemused

Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb kiiresti ja seda tehnoloogiat kasutatakse palju ärieesmärkide saavutamiseks, siis tuleb ettevõtetel võtta kasutusele üha turvalisemaid meetmeid. Selleks on ka põhjust, sest viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtetest.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.

Eestis tegutses 2009. aasta I kvartalis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris 1700 ettevõtet, kes andsid 5% kogu ettevõtluse müügitulust, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga enim eraisikute interneti kasutamine e-kursustel osalemiseks. E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62%. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.

Statistikaameti uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgub, et Eesti ettevõtted kasutavad järjest rohkem tehisintellekti tehnoloogiaid (AI), samuti on tõusnud andmeanalüütika kasutamine.