Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes piima tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%, mis on viimase 31 aasta rekord. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 5% ning Eesti piimalehmade produktiivsus on tõusnud Euroopa Liidu (EL-i) absoluutsele tipptasemele.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui detsembris jäi müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes samaks, siis jaanuaris hakkas see kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus maht kasvas 2025. aasta sama kuuga võrreldes 24%. Selle taga oli peamiselt mootorikütuste hindade odavnemine,“ lisas Pihlak. „Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et 2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal. „Aastases võrdluses suurenes töötus kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas. 2024. aasta töötuse määr 7,6% oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem,“ selgitas analüütik ja lisas, et naiste ja meeste töötuse määr oli üsna sarnane, vastavalt 7,5% ja 7,6%. Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. „Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning

Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Statistikaamet korraldab koostöös Kultuuriministeeriumiga Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelu „Milliseid inimesi Eesti vajab?“. Teravamate küsimustega vürtsitatud mõttevahetusele järgneb meeleolukas viktoriin, kus igaüks saab kaasa lüüa ja oma taibukuse proovile panna. Tule sea sammud Kultuuri alale laupäeval, 10. augustil kell 12.00 ja kuula ning arutle koos meiega!

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad