Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige töötajate 2,9% palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 54%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule ja mehhanismidele vastavalt 0,6% ja 0,3%, kuid kulutused materjalidele vähenesid 0,2% võrra,“ täpsustas Paulus. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,5%, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga aga tõusis 0,5%. Ehitushinnaindeksi muutus

Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5% Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Üle Eesti kasvasid korterite hinnad kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandiks on Tallinn, kus korterite ruutmeetrihinnad tõusid alles teises kvartalis. Tehingute rahaline maht oli selle aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka eelmise aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem

Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,1%. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Tööstusettevõtted tootsid mais 3% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta mais püsivhindades 3% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest ning ka mais oli suurimaks mõjutajaks toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele. Olulisematest tegevusaladest suurenes sarnaselt aprilliga metalltoodete tootmine 6% ning arvutite, elektroonika- ja

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 1,5%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 12,6%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta keskmisega 6,1%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9%. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli indeksi kasv aga 2,2%.

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele.